Vesi ja Kanal

Eelmine kolmapäev sai veetud Rapla vee trassist vee ja kanali liitumine majaga. Mingi sitt tunne oli, e tmiskit läheb peesse ka, kuid aru ei saanud, mis see olla võiks. Kui kopaga kraav kaevatud, siis selgus, et Rapla vee maakraan lekkis küllalt palju - kõik need 4 aastat, mis ta peale rekki oli maas vedelenud. Õnneks tuldi kiirelt kohale ja peale uuristamisi ja korduvaid liiva varinguid ühendati otsa uus maakraan ning sinn järgi ka trass. Kõik kombes, vaja aint tellida kanali kaev ja anda mõõdud. Igaks juhuks kontrollisin siseneva ja väljuva otsa kõrguste erinevused uuesti üle. Krt erinev tulemus, kuskil miski viga, peale mõningat otsimist viga ei leidnud ja tegin uue mõõtmise, f-ing laserid ju päikse käes ei näita ka muffigi ja otsi seda jutti latilt taga. Siiski teine mõõtmine oli täpne ja selle järgi kaev tellimisse. See oli muidugi teine error sellel päeval - lahutamata jäi kanalitoru tõus. ehk siis täitsa pees. jälle. No kõige hullem polnud, sest järgmine päev pidi Espaki tulema isepaigaldatavad tihendiga muhvid. neljap. neid muidgi ei olnud ning reede viisin kaevu Märjamaale ja Tõnu tegi kiirelt uue ava. Tagasi Raplasse, kaev maasse ja auk kinni. Samasse kraavi läksid ka maja maandused - 2m varras ja 2tk 1m varrast ning tuleviku jaoks jäi samasse kraavi ka kokku keeratud veetoru ning kaevul on olemas ka sauna väljavõtte koht.
Kaevetöödena läks loosi maja elektri ja sidekaablikraav. Sinnamaani oli kõik ok, kuni ise pidin sireli ja kibuvitsapõõsas labidalaiuse huinjaa sisse tõmbama. ühesõnaga ebameeldiv. Aga tehtud.
Reedel sai ka maja maalrivalmis ning pühapäeval tegime esimesed talgud, et saada väljaveetud puudest lahti. Kahjuks ei jõudnud kaugemale, kui puukuurist välja visatud 20cm mõnusat huumust koos kanasulgedega. Asemele sai pandud 3m kipsialus, mis peaks loodetavasti tagama kerge õhutuse puuriida alla. Järgmine ülesanne on siis 6 rummi puid teha ja teine pool kuuri lehmasitast tühjaks visata.

Kaablikraavi tagasitäide

 Kanali ja vee tagasitäide, paremal näha majja sisenevad elektrikaabel, Elioni side ja majast väljuv vesi

 Esimene süüdlane, lekkiv maakraan, mis kogu ürituse pudedaks tegi ning mõnusaid varinguid tekitas

Esimese kipsitahvli paigaldus

Progress regress

Vahepeal pole silmaga nähtavat eriti juhtunud. põrand on saanud lõpuks teise kihi lakki ning homme kolmanda. Pelleris on torud veetud ja seinad kipsi all, lagi veel teha. Seintest on hoovipoolne sein takutatud ning kaks seina veel teha. Meeldetuletuseks, et kuuripoolne sein (2,8m) on lihvitud ning õlitatud ning jääb meenutama omal ehedal kujul olemasolevaseina konstruktsiooni.
Eile sai veetud üks korralik kärutäis tavaari lõkkeasemele. Leidudest huvitavamad olid mõned õllepudelid, hulgaliselt tööriistu, hõbedast peeker ning kolm puutünni, millel kõigil põhjad mädanenud, kuid kõlbavad koduaeda kaunistama mõne lillepoti all. Valmis olen joonistanud ka koridori lõike. Seina kirjeldasin Välisseina peatükis (eelmine lugu), põrand tuleb keraamiline plaat elektripõrandaküttel 200mm soojustusel. Vundameni sõlmega jätkan sama joont, kus XPS lõikab kivivundamendi ja puitsõrestikseina vahelise külmasilla. Ehk maja kannab vahu peal. Isiklikult ei ole sellist konstruktsiooni varem näinud. Ruumi kõrgus on hetkel 2,3m. Katusele tuleb 40cm villa ning Classic profiilplekk. Paika on ainult panemata tuulekoja täpne laius.

Lakitud põrand, viimast korda nii ilus.

Välissein

Lisan vahepeal kommenteerijate soovil tulevase välisseina konstruktsiooni.
Hetkel on kandvaks seinaks kaks kihti kokkunaelutatud planku kogupaksusega 12cm.
Tööd seespool - püstvuugid takutada, peale ehituspapp. Loobusin aurutõkkekilest, sest hetkel ei tule välisseina renoveerimist, mistõttu on oht jätta kastepunkt aurutõkke ette. Peale ehituspappi karkass / vill ca 4cm (50mm villaga) ja kips üks kiht. Loodetavasti surub vill ehituspapi piisavalt vastu plankusid, et ei oleks plankude ja papi vahel liikuvat õhuvoolu. Ehituspapi kõik vuugid teibitakse. Ehk hetkel jääb kogu maja tuulepidavus papi kanda. Tundub natuke hirmutav, kuid praktikat näitab aeg. Väljast jääb, nagu on - plangu peale on löödud tõrvapapp (paha asi) ning sellele otse voodrilaud.
Tulevikus tuleb maha voodrilaud ja tõrvapapp ning asemele 50x50roov 150mm nurgikutel vertikaalselt - 150mm villa.Vertikaalsele roovile 50x50roov horisontaalselt ja 50mm villa. Kokku 200mm villa. Tuuletõkkeks tuuletõkkekips või analoogne tugev plaat. Ekraankatteks Marmoroc. Kogu seina paksus tuleb ca 43cm ja U-arv (lisan hiljem, lasen programmist läbi). Hetkel tuleb seina U-arv ...(programmist vaja vaadata).
Juurdeehituse - tuulekoja välissein. Seestpoolt vaadatuna. Kipsplaat 1 kiht, vertikaalne roov 50x50 / 50mm villa, horisontaalne roov 50x50 / 50mm villa, vertikaalne post 50x150 / 150mm villa, tuuletõkkekips, Marmoroc.
Fassaadiks pean valima kivivoodri ja tuuletõkke pinnakatteklassiga vähemalt A2 s1d0 vms, sest maja ja kuuri vaheline ala jääb 0..4m tsooni.

Põrandad

Tänaseks on pandud magamistubade põrandad ning valatud vannitoa põrand. Põrandate paigaldus läks plaani järgi. Ehk puitpõranda laagid otse penole ning lauad peale, väike kahtlus oli algul, et kas hakkab kuskilt õõtsuma, kuid hetkel ei ole sellest märki. Vannitoa põrandale läksid põrandaküttetorud 18mm tuleviku jaoks 4mm arm võrgule ning 400W põrandakütte kaablit teisele võrgule. Kaks kihti armatuuri on lihtsalt paigalduse mugavuse pärast ning et kaabel ja toru ei oleks üksteise vastus. Põrandalauda muidu peaks olema rohkem pandud, kuid lauaga oli kerge ongelma. Teise partii punn ei istu väga hästi ning seal peab veits keberniitama. Sai proovitud lihvida ka seinaplanku, esimese mulje järgi peaks saama täitsa ok. Tuleval nädalal läheb kõik põrand kiirelt maha ning laki alla ja siis juba kakrassid ja seinad ja ongi valmis ;)
Täna sai kolatud mööda aeda. Avastuste hulka kuulusid vanakooli kolmerattaline ja natuke uuem kolmekas, millel pedaalid esiratta küljes. Aianurgas vedeles ka soome kelk, millest järgi metallraam, nüüd on neid kokku vähemalt kaks. Kasvuhoones on originaalkonditsioonis naistekas kah. Põhjalikumalt uurimata on veel abihoone pööning ning puukuur. nendest leidudest annan edaspidi teada.

Kemmergu põrandalõige

Puitpõranda ehitus

Konstruktsioonide ehitus

Selle nädala esmaspäev lõppes alumiste müürlattide vahetusega. Sai teoretiseeritud, kuidas teha ja teooria järgi tundus kõik väga lihtne. Tegelikuses oli asi sama lihtne. Ainult aega võttis veits. Täna toodi veel üks koorem liiva, osa jääb üle - liivakasti või kuhugi, kokku on täiteks kulund ca 20t liiva. Kuigi on sees olnud jäätunud tükke, on need hommikuks sulanud ja neljapäev läheb vibra peale ning tasapind loodi. Selle arvestusega tuleb lae kõrguseks u 2,7m. Ainus jama on, et köögileti kõrgus jääb 80...90cm vahele.

Pildil on näha, et alumine müürlatt on vahetatud XPS vastu ning ülemine on uus pruss Kemeti "Immuga" üle võõbatud. Selline konstrui on lõuna- ja läänepoolses seinas ja 3m ulatuses põhjapoolses seinas, kus oli peldik ja välisuks. XPS on vahuga vundamendi küljes ning pruss on ülevalt ja alt tihendatud villaga.

Vahepeal mõeldud laagide konstrui, kus tollise laua peal on risti 50mm laagid (laagide all õhuvahe, kust hea kaableid vedada) ja siis põrandalaud, on asendunud sama konstruiga ainult ilma tolliste laudadeta. Põhjus, kuna seina läheb ka karkass ja mingi värk seinakatteks ning kaablid saab vedada sealt kaudu.

Sisse on lõigatud uus ukse ava ning paigas on ka laetala korstna kõrvalt kuni ukse kohale. Töömehed sattusid muidugi liiga hoogu ning nivellisid laetala +-0,5cm täpsuselt ära, kuid nad ei vaadanud, et emase tala peal jooksvad laetalad on nüüd ühest otsast 1,5cm ja teisest 2,5cm allpool. Krt ei teagi praegu, kas laseb tala allapoole või jätab selliselt, nagu on. Pildil paremas nurgas on näha ka peldiku kogumiskaev, viisakalt öeldes. Selle kaudu tuleb sisse uus kanal ja vesi. Praegu paneb püstakud ära selliselt, et majas sees saab augu kinni ajada, kuid väljas jääb auk, et sinna kanali kaev panna ja sealt edasi siis Rapla vee trassi ühendus. Üks ots jääb kaevus ka perspektiivis sauna jaoks. Väike muutus võib tulla ka ühe väikse aknaga, pildi parempoolne aken jääb vannituppa, esialgne plaan oli see lihtsalt kinni panna, kuid on tulnud arvamust, et võiks jääda ikkagi aken, siis hea poti pealt vaadata, kes ukse taga on.

Täna pandi ka uus kilp 3x25A, homme vaja vedada ajutine õhukaabel, mis hiljem läheb maasse.

Reedel tulevad põrandalauad ja siis kas reedel või alates esmaspäevast põranda ehitus. Tõenäoliselt toob ka niiskuse eraldaja, et ruumi õhk saada võimalikult kuiv põranda ehituse ajaks.

Arengud

Vahepeal on kelder kinni aetud, vibratud ning toodud koorem liiva, et anda põrandale õige kõrgus. Otsustes on muutunud nii palju, et vahetusse läheb alumine müürlatt, kuuri pool otsaseinal (pildil) mõlemad müürlatid. Alumise müürlati asemele tuleb XPS 400 100mm + IM25x100, muutub toa kõrgus ca 5cm madalamaks . Ehitustehnilised plussid on: sokli kõrgus tõuseb 10cm, põranda EPS ja vundamendi XPS saavad ca 5cm ulatuses kokku ning sellega lõigatakse ära vundamendi külmasild. Lisaks annab kõrgem sokkel majale parema välimuse ja toob ta maa seest välja.

Saabunud on ka köögi-elutoa vahelise seina asmele tulev laetala 150x250, post 150x150 korstna kõrvale ning vekseltala välisukse kohale (jääb kandma laetala). Olemas on pööningu soojustus,  KT-37-150 2 kihti ja tuuletõkkeplaadid perimeetrisse.

Pildil on näha tellingud, mille pealt tuleb tala lae alla saada ja toestada, siis saab välja lõhkuda ka vaheseina vundamendi. Lisaks on näha ka uus sissepääs, mis jääb akende vasakpoolsete tenderpostide vahele.

Üllatused II

Maja välisseina konstruktsioon on lihtsalt öeldes püstplank sein. 6 cm plangud on kokku naelutatud malekorras.

Keldrilagi on lahti võetud ja täitmine on hoo sisse saanud. maha on võetud pliit ja pliidi soemüür. Keldriga piirneva kuuripoolse seina mõlemad alumised müürlatid on pehkinud. Aiapoolsel ainult alumine. Seda seetõttu, et aia pool on vundament ja keldrisein eraldi ning u 0,5m vahega. Maja otsaseinal on keldrisein ja välissein kõrvuti valatud ning lisaks veel ava vundamendi seinas. Kui väljas oli nädal järjest -20, siis keldri põrandal, u1,4m maapinnast allpool, oli akna ava all veel jääkirmetis peal. Keldrilae taladeks oli oomega terasprofiilid 4-5mm paksud, profiili kõrgus 5cm. Samm ca 0,5m. Nende vahel olid tollised lauad ning laudade peale valatud ca 3cm betooni. Betooni peal olid tollised lauad laakideks. Laakide vahel, betooni peal oli veel kergelt kruusa, savi. Ja kõige peal siis põrandalaud.

Pliidi alune vundament oli suht räbu, omas osaliselt betooni valamise jälgi, seda servade pool, keskele täiteks kivi tükke.

Hetkel on kõige keerulisem saada ahi puidu pealt millegi statsionaarsema peale. Uut ahju veel ei plaani, kuid enam ei välista ka.

Välisseinte pealt tuli maha ca 5 kihti tapeeti, jõupaberit, lisaks aiapoolsel magamistoal oli kõige alumine kiht foolium.

Ehitusluba

Täna sai sammud valda seatud, et uurida reki tingimusi, notar kirjutas müügilepingusse, et asub jõe kaitsevööndis. Enim paelub, kas lubatakse ehitada uus tuulekoda maja ja kuurivahelisele seinale. Vallas probleeme ei paistnud, kuid kuuri ja maja vaheline kaugus on kõigest 5,5m, mis tähendas teekonda Päästeametisse. Õnneks täna just vastuvõtu päev, kuid kahjuks oli õige mees puhkusel. Seda, et mingi jama on, tajusin juba Päästeameti ette jõudes, sest külalisteparkla oli autodest tühi. Ootame järgmist nädalat.

Päev päris tühja ei läinud, vald edastas omanike andmed prügivedajale. Peaasi, et hoov oleks puhas.

Nüüdseks on kõik põrandad üles võetud ja mittevajalikud seinad välja visatud, õigemini kõik vaheseinad, va piki harja jooksvate seinte all olevad tugipostid.

Üllatused!

Vool. 20A, ok. 1faas.arghhhhh. Eesti Energiasse ja taotlus +5A ja 3 faasi. Peakilp tuleb krundi nurgas oleva posti külge. Ootame.

Mis majaga on siis lõpuks tegemist!



Tegelikult konstruktsioon tuli ilmsiks naistepäevaks, samal päeval leidis ehitusmees ka avalehe pildi perenaisest ämbriga. Niisiis.



Mittekandvad vaheseinad. Lihtsalt kaks kihti servamata tollist lauda. Materjal väga korralik, läheb taaskasutusse.

Laetalasid toestavad vaheseinad - püstpalk. wtf! palkmaja? jep. kuigi tagumisel vahesinal oli meetrijagu karkassimoodi aretist, tähendas see avastus, et karkassmajast on saanud püstpalkmaja. Samal päeval leitud pilt daamist ämbriga muutis maja olemust ja talle oleks nagu hing sisse tulnud, või õigemini oli see hing juba enne olemas, kuid nüüd juba tajutav.



Välisseinad. Nagu eeldatud. Tapeedi ja jõupaberi alt koorus välja ilus püstpalk, kenasti takutatud, eri laiused palgid, arvatavasti 11cm paksud, nagu vaheseina postid. Kuigi ehitusekspert arvas maaklerile, et sel ajal ehitatud majal võib olla kasutatud ka kusagil lammutatud hoone materjali, siis pildi järgi ma eeldan, et kasutati ikkagi uut materjali. All servas on 2 rida horiontaalset müürlatti, alumine tundub kolmandiku kuni poole ulatuses pehkinud. Esialgu jääb nii, väljast tegema hakates tuleb maja tungidele tõsta ja alumine müürlatt ära vahetada.





Põrandad. Põranda lauad küllaltki pudedad, taaskasutusse ei lähe midagi. Laagid 11 x 11cm nelikant, enamasti poomkant. Laagide alumises servas must laudis, millel ca 5-7cm saviräbu. Sooja, tuule hoidja ja niiskuse regulaator. Laagide ja maapinna vahel ca 10-20cm õhuvahe. Kuna lumi on ümber maja, siis ei tea, kas sokkel on tuulutusavadega või mitte, peaks olema. Köögi põrandal sellist konstruktsiooni ei olnud, ainult laagid ja põrandalaud. Laagid toetuvad vundamendile, kuhu on tehtud 50x50 sisseste, mille peale laagi ots toetub. Maja keskel hetkel ei tea, kuidas sõlm on lahendatud. (editin siia, kui on näha, mis seal tehtud). Kuigi pole süvenenud, miks põrandad vajunud on, siis arvata võib, et laagide (toetuvad kahes punktis) vundamendipoolsed otsad on pehkinud. Maja keskel olev ahi on arvatavasti uus, mitte originaal. Hetkel ei ole täiesti kindel, kuid servast paistab, et on laotud põranda peale! No on idikad!

Vahelagi. Täpselt ei ole mõõtnud, kuid tundub 100x200 nelikant sammuga ca 1m. Tala alumises servas külje peal on roovitus, millel peal poola laudis. Kõige peal 7cm mulda.

Kelder. kõrgus u 1,6m, millest 20cm vesi. Lagi betoon. Siin pikemalt ei peatu, kuna läheb kinni ajamisele.

Vundament. Nähtav osa ja eeldatavasti osaliselt maa all monoliitbetoon. Ilusti sirgelt saalungitega valatud. Üldiselt ehituskvaliteet paistab olevat väga korralik, seinad on kenasti tihedalt tapitatud ning miski ei riiva silma.



Avastus

Ajalugu kuni tänaseni.

12.01.11 Sai kolatud kv.ee ja avanes kinnisvara müügikuulutus. Kuna maakler oli tuttav, helistasin ja küsisin, mis värk on. Vastuseks sain, et lähme reedel (14.01) vaatame.

Majale ring peale tehtud ning vaade oli nagu müügikuulutuseski.

Info, mida sai mõtlema hakata, oli järgmine.

Maja ehitusalune pind 67m2

Abihoone ehitusalune pind 47m2 (kuur-laut-pesuköök)

Majal väike kelder pumba ja paarikümne sentimeetrise veekihiga

Kuivkäimla

Korras ahi, pliit soojamüüriga

Ära vajunud põrandad

Puitkarkassmaja (projekti järgi)

Vool 20 A olemas

Vesi -kanal liitumispunkt tänava ääres.

Vesi krundil asetsevast kaevust

Kui osta maja, siis mida sellega peale hakata?

Sisse kolida või rendile anda? Kuna enda elamine on väga heas seisukorras, jäi järgi variant rent. See tähendab äriplaani. Kõik praegused numbrid näitavad punast tuld, ka panga soovitus, et sellist karkassmaja ei ole mõtet osta. Noogutasin mõtlikult kaasa, kuid midagi ikkagi kripeldas, et see peab meie omaks saama, miks ei tea. Mõningane finantsanalüüs ja punase tule alt läbi sõitmine ning notar 02. märts.

Miks siis?

Mis mõjutasid ostma?

Kuigi korduvalt on endale lubatud, et vana maja ei osta endale elamiseks, sest renoveerimisest on kopp ees, siis pind rendile anda oli ju hoopis midagi muud ;)

Ratsionaalsed argumendid

Maja ei ole püütud rekkida ega muul moel omaalgatuslikke ehitusi pole teostatud (nii palju siiski oli tehtud, et tõenoliselt läbipuhuvuse vastu oli seina löödud saepuruplaat).

Lagede olukord ok ehk läheb lihtsalt uus värske kiht värvi peale

Seinad, ei tea, mis teha, karkass + mingi materjal peale? Pole sel hetkel selge.

Ruumiplaneeringule annab vabad käed, et laetalad toetuvad välisseintele ehk siseseinad pole otseselt kandvad seinad.

Olukord pööningul - üllatuslikult on kasutatud nelikant saetud materjali. Laetalad kui sarikad.

Pennide kõrgus laetaladelt u 2,5m, mis tähendab, et teist korrust on lihtne välja ehitada.

Lisaks veel igasuguseid subjektiivseid argumente.

Omanikuks 2. märtsil, kopp lund lükkama 3. märtil, renoveerimistööde algus 7. märts